Emmetti aastakümneid vana kohtuasja otsustati vaatamata hiljutistele paljastustele, kus Emmetti perekond avastas Carolyni vastu esitamata vahistamismääruse koos tema avaldamata memuaaridega. Siin on kõik, mida pead teadma selle juhtumi kohta, mis on kurb näide ebaõiglusest, mida mustanahalised kannatasid isegi 21. sajandil.
Kes on Carolyn Bryant?
Carolyn Bryant on surnud Roy Bryanti naine, kes oli endine sõjaväelane. Pärast keskkooli lõpetamist võitis Carolyn kaks iludusvõistlust ja abiellus Royga. Ta on pärit Mississippi osariigist Indianolast, mis on segregatsiooni- ja ülemvõimu valgete kodanikunõukogude tuum.
Carolyn pidas koos oma abikaasaga väikest toidupoodi Bryant’s Grocery & Meat Market, mis on tavaline mustanahaliste osanikkude ja nende laste peatuspaik. Peale selle töötas Roy koos oma poolvenna J.W Milaniga autojuhina, et teenida lisaraha. Carolyn, Roy ja tema poolvend d J. W. Milam on kurikuulus kolmik, kes viis surma 14-aastase mustanahalise poisi Emmett Tilli poolt, kelle Roy ja tema poolvend jõhkralt lintšisid ja tulistasid Carolyni süüdistused.
Mis juhtus Emmett Tilliga?
Emmett Till oli 14-aastane poiss Chicagost, kes käis 1955. aastal Mississippis oma sugulastel külas. 24. augustil 1955 jalutas ta koos oma nõbude ja sõpradega ringi ning astus Bryanti toidupoodi suupisteid pakkuma. Carolyn süüdistas aga Tilli siivutute märkuste tegemises ja tema käest haaramises sel õhtul. Hiljem teatati, et naine süüdistas teda tema peale vilistamises ja kohatute märkuste tegemises.
Kuigi juhtunu täpseid üksikasju ei kinnitata, on sageli teatatud, et Carolyn tormas poest välja ja teised lapsed avaldasid, et ta kavatseb oma püstoli hankida. Hirmunud lapsed lahkusid poest, kuid see, mis hiljem juhtus, oli kujuteldamatu.
Carolyn jutustas sellest juhtumist oma õemehele Juanitale, kuid nad otsustasid seda oma mehele mitte levitada. Kui aga Roy ja J.W. autoveotöölt naasnud, jutustas kogu juhtumist üks sündmuskohal viibinud laps. Sügaval lõunal oli juba tekkinud vihkamine mustade vastu ning mustade ja valgete eraldamine oli seadusega kodifitseeritud. Seetõttu Roy ja J.W. otsustas sellele teismelisele õppetunni anda.
28. augustil 1955 röövisid need kaks meest Emmetti tema sugulaste kodust. Hiljuti taastatud avaldamata mälestusteraamatus kirjutas Carolyn toona, et mehed tõid Tilli tema juurde keset ööd tuvastamiseks, kuid siis üritas naine teda aidata, eitades, et tegu oli sama poisiga, kes talle vilistas. Sellest hoolimata tuvastas poiss end meeste seas, kes ta seejärel minema viisid, jõhkralt peksid ja seejärel tulistasid.
Emmett Tilli moonutatud surnukeha leiti mitu päeva hiljem ja see lagunes Tallahatchie jões. Tema surnukeha tuvastati sõrmuse järgi, mida ta kandis ja mis kuulus Emmetti isale Louis Tillile. Pärast õigeksmõistmist tunnistasid Roy ja tema poolvend ajakirjale “Look” antud intervjuus avalikult selle mustanahalise teismelise mõrva, kuid pigem eelistasid nad kutsuda neid kuulsusteks ega saanud kunagi föderaalses kuriteos süüdistust. Carolyni puhul elab ta rahulikku elu, hoolimata sellest, et ta mängis Emmetti surmas suurt rolli.
Kohtuprotsess või „õigluse” mõnitamine?
See, mis juhtus Roy ja J. W. kohtuprotsessil, oli õigluse ja võrdsuse põhimõtete täielik pilkamine. Bryant ja Milam peeti mõrvas kahtlustatavateks. Keset kodanikuõiguste liikumist levitasid lõunapoolsed lehed 'metsiku kuritegevusega', kuid Põhjamaade pahameel ajendas paljusid lõunamaalasi kahtlustatavate toetuseks kogunema. Carolyn, J.W. ja Royst sai kohe kuulsus.
Kui kohtuprotsess 1955. aasta septembris algas, kajastus see juhtum üleriigilises ja rahvusvahelises ajakirjanduses. Selle asemel, et rääkida õiglusest, rääkisid reporterid Roy ja Carolyni 'ilusast välimusest' ja J. W. pikast kasvust. Ajalehed nimetasid Carolynit isegi 'Roy Bryanti kõige atraktiivsemaks naiseks' ja 'ristteel Marilyn Monroeks'. Kohtuistungile tuldi piknikukorvide ja jäätisekäbidega, nagu oleks tegemist klounietendusega. Kui kodanikuõiguste liikumine võttis Emmetti surma ajal hoogu, vaadeldi afroameeriklasi hirmuga.
Oma ütluste ajal väitis Carolyn, et Emmett valas enne vilistamist tema peale 'inetuid märkusi'. Üleni valge vandekohus mõistis mõlemad mehed õigeks pärast kohtuprotsessi, kus erapoolik vandekohus arutas vaevalt tund aega. Pärast õigeksmõistmist otsustasid Roy ja J.W. müüs oma loo 4000 dollari eest reporter Bradford Huie'le ja kaks kaitsjat aitasid neil tuua intervjuu ajakirjale Look Magazine.
Need kaks meest rääkisid 1956. aasta jaanuaris avaldatud artiklis avalikult oma kuriteost ja rääkisid isegi tänaval vabalt sellest, kuidas nad Chicagost pärit nooruki tapsid. Teisest küljest lõpetasid mustanahalised oma poest toidukaupade ostmise ja neil sai peagi äri otsa. 1981. aastal suri J.W luuvähki, Roy aga 13 aastat hiljem vähki. Keegi pole Emmetti surma eest kunagi vanglas viibinud.
Kes ütles, et mustanahalised saavad õiguse?
2022. aasta augustis näitas Mississippi suuržürii taas maailmale, et õiglus pole mustade jaoks. Häbiväärse otsusega keeldus žürii esitamast süüdistust Carolyn Bryantile, kes on praegu 87-aastane. Pärast seitse tundi kestnud uurijate ja tunnistajate ütlusi jõudis žürii järeldusele, et Carolyn Bryantile inimröövis ja tapmises süüdistuse esitamiseks pole piisavalt tõendeid.
Otsus sündis hoolimata paljastustest, mis puudutavad kolmiku vastu väljastamata korraldust ja valge naise avaldamata mälestusteraamatut. See tähendab, et sellele naisele ei esitata ehk kunagi süüdistust selle eest, mis Emmettiga aastakümneid tagasi juhtus. Tilli nõbu, reverend Wheeler Parker, juunior, mõistis hiljutises avalduses otsuse hukka kui 'kahjuks, kuid etteaimatavat'.
Parker ütles: 'Prokurör andis endast parima ja me hindame tema jõupingutusi, kuid ta üksi ei suuda tühistada sadu aastaid kestnud mustade vastu võitlemise süsteeme, mis tagasid, et Emmett Tilli tapjad jäävad tänaseni karistamata. Fakt on see, et inimesed, kes Emmetti röövisid, piinasid ja mõrvasid, tegid seda silmapiiril ning meie Ameerika kohtusüsteem oli ja on ka edaspidi loodud sellisel viisil, et neid ei saanud nende kohutavate kuritegude eest kohtu ette tuua.
USA justiitsministeerium lõpetas juba eelmisel aastal Tilli tapmise uurimise. Kui te pole teadlik, avastati juunis Leflore'i maakonna kohtumajas kättetoimetamata vahistamismäärus, millega süüdistati Donhamit, Royt ja J.W. Milam 1955. aastal Tilli röövimises. Ühtegi neist ei võetud kunagi vahi alla, vaid pigem koheldi neid kui kuulsusi. Viimases otsuses jäeti see ülioluline tõend tähelepanuta, öeldes, et Carolynile ei saa süüdistust esitada 'tõendite puudumise tõttu'.
Emmett Tilli surm avaldas tugevat mõju Mississippi kodanikuõiguste aktivistidele. Teised kohalikud liidrid astusid julgelt edasi ja üks neist oli arst ja kodanikuõiguste juht dr. T. R. M. Howard, kelle elu oli korduvalt ohustatud ning kelle ihukaitsjad kaitsesid teda ja tema perekonda.
Kui te pole teadlik, oli Howard see, kes laiendas selle kaitse kohtuprotsessi ajal mustanahalistele tunnistajatele ja Emmetti emale Mamie Till Mobleyle. Pärast seda, kui J.W. ja Toy õigeksmõistmisel sõimas Howard julgelt ja avalikult FBI direktorit J. Edgar Hooverit ning ütles: 'Asi hakkab muutuma kummaliseks, et FBI ei suuda kunagi välja selgitada, kes vastutab neegrite tapmiste eest lõunas.'
Detsembris 1955 teatas üleriigiline mustanahaline ajakiri “Ebony”, et Howard kanti Ku Klux Klani surmanimekirja ja et mitmed teised, kes olid selles nimekirjas, on juba tapetud. Pärast seda müüs Howard suurema osa oma kinnisvarast Mound Bayou linnas, pakkis oma pere kokku ja kolis Chicagosse.
Mis puutub Carolyni, siis ta on mitu korda oma tunnistusest loobunud. Aastal 1955 teatas ta, et Emmett haaras tal käest ja vööst ning tegi talle ettepaneku, väites, et oli varem koos 'valgete naistega'. Aastaid hiljem väitis professor Timothy Tyson, kes tõstatas selle kohtuliku tunnistuse temaga 2008. aasta intervjuus, et ta ütles talle: 'See osa ei vasta tõele.'
Tema vastuolulised ütlused sundisid ametivõime juhtumit uuesti uurima, kuid ka sellest polnud kasu. See valge naine kõndis vabalt, hoolimata sellest, et tal oli suur roll Emmetti kahetsusväärses surmas. Emmetti perekond ei suutnud sellele väikesele poisile õiglust tagada, kuid ta oli katalüsaatoriks paljude mustanahaliste elude muutmisel pärast tema jõhkrat surma.
Kuigi Emmett ei leidnud õiglust, elab tema pärand edasi. Märtsis allkirjastas president Biden maamärgi Emmett Till Antilynching Act, mis muutis lintšimise föderaalseks vihakuriteoks. Aga mis kasu? Rassistlikud kuriteod on endiselt haripunktis ja keegi ei võta vastutust. Mida te sellest juhtumist arvate? Kommentaaride jaotis on täielikult teie päralt.
